1 Ei, Katoliku Kirikut ei asutanud keiser Constantinus, vaid Jeesus Kristus, kes seadis apostlid Oma järglasteks ja Peetruse “kaljuks”, millele Ta rajas Oma Kiriku (Matteuse 16,18-19). Väide, et Constantinus lõi Katoliku Kiriku, on levinud ajalooline eksiarvamus.
Kirik eksisteeris juba enne Constantinust
Alates esimesest sajandist oli Kristuse Kirik juba rajatud. Seda on võimalik näha nii Pühakirjast kui ka varajaste kristlaste kirjutistest. Uues Testamendis, Apostlite tegudes ja Pauluse kirjadest ilmneb, kuidas varajane Kirik oli korraldatud: Euharistia tähistamine, piiskoppide ja preestrite ordineerimine ning apostellik järjepidevus.
Lisaks kasutasid varajaste sajandite kristlikud autorid juba sõna “Katoliku” Kirikust rääkides. Antiookia püha Ignatius, 2. sajandi piiskop ja märter, kasutas terminit Katoliku Kirik oma kirjas smürnalastele.
Lyonis asunud Irenaeus (2. sajand), üks esimesi Kirikuisasid, rõhutas apostelliku järjepidevuse olulisust, et säilitada õige õpetus. Ta märkis, et Rooma Kirikul oli eriline staatus, sest selle olid rajanud apostlid Peetrus ja Paulus. Kes tahab õppida tundma autentset usku, peaks Irenaeuse arvates pöörduma Rooma poole, kus apostlite pärandit hoitakse terviklikult.
Tähtis on seegi, et Irenaeus koostas Rooma piiskoppide loetelu, ulatudes Peetrusest oma aega, tõestades nõnda katkematut apostellikku järjepidevust.
See näitab, et “Katoliku Kirik” termin eksisteeris kaua enne Constantinuse valitsemisaega, tuues esile selle järjepidevuse juba apostlite päevilt alates.
Mida Constantinus tegelikult tegi?
Constantinus, kes valitses Rooma impeeriumi aastatel 306–337, ei rajanud Kirikut, aga tal oli kristluse ajaloos oluline roll. Enne teda tagakiusas Rooma riik kristlasi karmilt. 313. aastal kirjutasid Constantinus ja Licinius alla Milano ediktile, mis andis usuvabaduse kõigile, sealhulgas kristlastele.
Nii said kristlased praktiseerida oma usku kartmata tagakiusamist. Kirik võis kiiremini laieneda ja ehitada pühakodasid ilma hirmuta, et riik need hävitab.
Nicea kirikukogu ja tõeline usk
Teine segaduse allikas on Nicea kirikukogu, mis toimus 325. aastal ja mille kokku kutsus Constantinus. Mõni arvab, et just seal loodi Katoliku Kirik või leiutati selle õpetus. See pole tõsi.
Nicea kirikukogu kutsuti kokku võitlema ariaanliku eksituse vastu, mis eitas Kristuse jumalikkust. Kogunenud piiskopid kinnitasid seda, mida oli usutud juba apostlite päevist alates: et Jeesus on tõeline Jumal ja olemuselt samane Isaga. Nicea usutunnistus, mida tänaseni pühal Missal tunnistame, sai alguse just sellest määratlusest.
Seega ei “loonud” kirikukogu Kirikut ega “leiutanud” uusi õpetusi, vaid täpsustas ja kinnitas seda, mida juba apostlite ajast oli õpetatud.
Katoliku Kirik on apostellik
Katoliku Kirikul on katkematu apostellik järjepidevus alates Kristuse ajast. Rooma piiskop ehk paavst on otsene püha Peetruse järeltulija, kellele Jeesus andis Kiriku juhtimise (Johannese 21,15-17). See järjepidevus tõestab, et Kirik ei alanud Constantinusest, vaid Kristusest.
Juba esimesed kristlased elasid katoliku usku: pühitsesid Euharistiat, ristisid, ordineerisid preestreid ning hoidsid apostellikku pärimust.
