1 Katoliku Kiriku Katekismuse paragrahv 1413, väidab, et preestri (papa või piiskopi) läbi viidud pühitsemise kaudu toimub leiva ja veini transsubstantiaatsioon Kristuse Kehaks ja Vereks. Kuigi leiva ja veini maitse, lõhn ja füüsilised omadused jäävad, nende olemus muutub täielikult (see ei ole enam leib, see ei ole enam vein, see on Kristus, Kes on kohalolek Tüübis, Veres, Hinges ja Jumalusena, reaalselt ja tõeliselt, elus ja hiilgavas vormis).
Euharistia on katoliku usu keskpunkt, kuna see esindab Kristuse ainulaadset ohvrit, mis toimub ja uuendatakse (saab kohalolevaks) igas missa tähistamises. Heebrealastele kirjutatud kirjas öeldakse, et Kristuse ohver on "ainulaadne ja kordumatu" (Heebrealastele 7,27; 9,26; 10,10). See tähendab, et Kristus on end ükskord ja kõikide jaoks ohverdanud inimkonna päästmiseks, ja Euharistia toob selle ohvri kohalolevaks, ilma et seda kordaks.
Jeesus asutas Euharistia Viimasel Õhtusöömajal, nagu on kirjeldatud Eevangeliumites ja Püha Paulusest. Sel hetkel võttis Ta leiva ja veini ning ütles: "See on minu keha... See on minu veri" (Matteuse 26,26-28; Luuka 22,19-20; 1Korintlastele 11,23-25). Nii andis Jeesus apostlitele ja kogu Kirikule ülesande tähistada Euharistiat Tema mäletamiseks, jätkates Tema ohvrit läbi sajandite.
Johannese 6, Jeesus esitleb end kui "Eluleiba", öeldes: "Mina olen elu leib, mis on tulnud taevast alla; kes sööb seda leiba, elab igavesti" (Johannese 6,51). Ta on "tõeline toit ja tõeline jook" (Johannese 6,53-56), mitte lihtsalt sümbol, vaid Kristuse tõeline kohalolek Euharistias.
Kui me osaleme Euharistias, siis mitte ainult ei mäleta me Kristuse ohvrit, vaid me saame osaks sellest. Paulus väidab, et kui me sööme leiba ja joome karikast, siis osaleme Kristuse Kehast ja Verest (1Korintlastele 10,16-17). Iga kord, kui Euharistiat tähistatakse, Kristuse ohver saab kohalolevaks, nagu Ta ise on meid õpetanud: "Tehke seda minu mäletamiseks" (Luuka 22,19).
Euharistia on samuti uus leping Kristuse veres (Luuka 22,20; 1Korintlastele 11,25), uuendades liitu Jumala ja inimkonna vahel. Kui me osaleme, oleme kutsutud olema armu seisundis, kuna nagu Paulus me hoiatab, kes sööb ja joob vääralt, "sööb ja joob enda hukatust" (1Korintlastele 11,27-29). Seetõttu Euharistia nõuab aukartust ja vaimset ettevalmistust, kuna Kristus on kohalolev oma täiuslikkuses.
Kokkuvõttes on Euharistia usu saladus, kus leib ja vein, transsubstantiaatsiooni kaudu, muutuvad Kristuse Keha ja Vereks, püsivalt kandes Tema lunastavat ohvrit ja ühendades meid Temaga osaduses.
