1 Termini "isa" kasutamine preestrite kohta väljendab nende vaimset isadust, pastoraalset rolli, mida nad täidavad, kiriku traditsiooni ja kogukonna austust. See on viis tunnustada nende elutähtsat rolli usklike vaimses elus ja kirikus, rõhutades nende vastutust juhtida, õpetada ja pühitseda. Seetõttu kutsuvad usklikud preestreid isadeks, austades olulist rolli, mida nad nende elus täidavad.
Vatikani II kirikukogul kehtestatud määruses Presbyterorum Ordinis kirjeldatakse, et presbüterid (preestrid) peavad elama kõigi keskel, õpetades ja manitsedes neid kui kallihinnalisi lapsi. See kajastab põhjust, miks usklikud kutsuvad preestreid isadeks, tunnustades neis vaimset autoriteeti, kes hoolitseb karja eest nagu isa oma laste eest.
Paulus, oma kirjas Korintose kogukonnale, esitleb end vaimse isana, olles mures, et juhendada, parandada ja armastada isaliku hellusega. Ta saadab Timoteose, keda ta kutsub "armastatud pojaks", tugevdades vaimse isaduse mõistet, mis on üks põhjusi, miks kristlased kutsuvad preestreid isadeks.
Kuigi termin "isa" ei esine otseselt Pühakirjas, on preestri ehk presbüteri roll selgelt määratletud. Apostlite tegudes 14, 23 nimetavad Paulus ja Barnabas igas kogukonnas presbüterid, täites vaimsete juhtide rolli. Tänapäeval, nagu ka tollal, valitakse ja pühitsetakse preestreid piiskopi poolt, olles "kahekordse austuse väärilised" (1 Timoteosele 5, 17), et juhtida ja teenida Jumala rahvast.
