1 Vikaar on isik, kes tegutseb kellegi teise nimel ja omab delegeeritud autoriteeti. Katoliku kirikus nimetatakse paavsti Kristuse vikaariks, sest ta esindab Kristust maa peal. See tiitel kajastab autoriteeti, mille Kristus andis Peetrusele ja tema järglastele, nii et paavst juhib kirikut Püha Vaimu juhtimisel.
Katoliiklased usuvad kindlalt, et paavst on Kristuse vikaar, mis tähendab, et ta ei asenda Kristust, vaid tegutseb tema nimel kiriku juhtimisel. See doktriin põhineb sügavalt pühakirjal ja traditsioonil. Katoliku kiriku katekismus, punktis 882, ütleb, et paavst, kui Peetruse järglane, on "pidev ja nähtav ühtsuse printsiip ja alus nii piiskoppide kui ka usklike seas". Seetõttu on tal ainulaadne ja kõrgeim autoriteet kogu kiriku üle.
Kristuse vikaarina on paavsti roll juhtida Jumala rahvast usus ja moraalis, säilitada kiriku ühtsus ning kaitsta apostellikku õpetust. Ta on kõrgeim karjane, kes tagab, et kristlikku usku elatakse ja edastatakse vastavalt Jeesuse õpetusele. See autoriteet, mida paavst kasutab, ei ole pelgalt administratiivne, vaid vaimne, kajastades Kristuse missiooni juhtida karja.
Piibellik alus sellele arusaamale on selge. Matteuse evangeeliumis 16,18-19 ütleb Jeesus Peetrusele: "Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule ma ehitan oma kiriku [...] Ma annan sulle taevariigi võtmed." See lõik rõhutab Peetruse ainulaadset rolli kiriku juhtimises. Andes Peetrusele "taevariigi võtmed", annab Jeesus talle erilise autoriteedi, mida kirik mõistab edastatuna tema järglastele, paavstidele.
Lisaks Johannese evangeeliumis 21,15-17 käseb Jeesus Peetrusel karjatada tema lambaid, kinnitades tema pastoraalse juhtimise. Apostlite tegudes 15,7 näeme, kuidas Peetrus võtab juhtrolli Jeruusalemma kirikukogul, määrates kiriku doktrinaalseid suundi.
Seega näevad katoliiklased paavsti Kristuse vikaarina, põhinedes autoriteedil, mille Kristus andis Peetrusele ja mis jätkub tema järglastes, olles kiriku pea kuni Jeesuse kirkuseni naasmiseni.
