1 Katoliiklased usuvad armu kui Jumala jumalikku ja tasuta kingitust, mis on vajalik vaimseks eluks ja pääsemiseks. Arm on kirjeldatud pühakirjas kui muutvat jõudu, mis taastab hinge. Efeslastele 2:8-9 öeldakse: „Te olete päästetud armu kaudu usu kaudu; ja see ei ole teist endast, see on Jumala and; mitte tegude kaudu, et keegi ei saaks kiidelda.“ See lõik rõhutab, et arm ei ole inimese teene, vaid teenimatu kingitus, mis lähendab inimesi Jumalale.
Ristimise kaudu usuvad katoliiklased, et kristlased saavad Jumala lasteks (Galaatlastele 3:26-27), osaledes jumalikus olemuses ja saades Püha Vaimu, kes juhib neid usus. „Te kõik olete Jumala lapsed usu kaudu Jeesuses Kristuses, sest kõik, kes olete ristitud Kristusesse, olete end riietanud Kristusega.“ See riietumine Kristusega on märk uuest elust, mida arm pakub.
Lisaks voolab arm pidevalt läbi sakramentide. Roomlastele 6:14 öeldakse: „Patt ei valitse teie üle, sest te ei ole seaduse, vaid armu all.“ Abielus, lepitamises või armulauas usuvad katoliiklased armu, mis voolab igast sakramendist, tugevdades neid raskustes.
Koostöö armu ja inimese vabaduse vahel on samuti keskne. 2 Korintlastele 12:9 ütleb Jumal Paulusele: „Minu arm on sulle piisav, sest minu vägi saab täiuslikuks nõrkuses.“ See näitab, et kuigi arm on jumalik kingitus, vajab see inimese vastuvõtmist ja koostööd, et anda vilja. Seega usuvad katoliiklased armu kui Jumala ja inimese partnerlust pühaduse ja jumaliku osaduse otsimisel.
