Lühikesed vastused:
1 Liturgia on rahva osalemine Kristuse töös, eriti ülestõusmismüsteeriumis.
2 Missa on Kristuse ja Kiriku kohtumine, mis väljendab Tema kohalolekut.
Täpsem vastus:
1

Missal toimuv liturgia on katoliku usu üks olulisemaid aspekte, sest see on vahend, mille kaudu usklikud osalevad Kristuse lunastustöös nii käegakatsutavalt kui ka vaimselt. Sõna "liturgia" tuleb kreeka keelest "leitourgia", mis tähendab "avalik töö" või "teenistus". Katoliku kirikus ei ole missal toimuv liturgia lihtsalt rituaalide seeria, vaid elav ja praegune tähistamine lunastusest, mille Jeesus meie heaks tegi. Seetõttu nähakse missat kristliku elu tipuna, kus usklikud ühinevad Kristusega Tema kannatuses, surmas ja ülestõusmises.


Missa jaguneb kaheks peamiseks osaks: Sõna liturgia ja Eucharistia liturgia. Sõna liturgias kuulavad katoliiklased Pühakirja, mis on elav ja tõhus Jumala Sõna. "Sest Jumala sõna on elav ja tõhus, teravam kui ükski kaheteraline mõõk" (Heebrealastele 4:12). See missa osa võimaldab usklikel mõtiskleda Pühakirja ja usu tõdede üle. Selle missa liturgia kulminatsiooniks on Evangeeliumi väljakuulutamine, kus Kristus räägib otse kogukonna südamesse.


Teine osa, Eucharistia liturgia, on hetk, mil leib ja vein pühitsetakse, saades Kristuse Ihuks ja Vereks. Jeesus seadis Eucharistia sisse Viimasel Õhtusöömaajal, kui ta ütles: "See on minu ihu, mis teie eest antakse; tehke seda minu mälestuseks" (Luuka 22:19). Siin osalevad katoliiklased aktiivselt Kristuse ohvris, mis pakutakse altaril veretult. Eucharistia liturgia on missa keskpunkt, sest selles pakub Kristus end taas meie eest, ja usklikke kutsutakse selle ohvriga ühinema.


Missal toimuv liturgia ei ole lihtsalt sümboolne tegu või minevikusündmuste meenutamine. See on reaalne osalemine ülestõusmismüsteeriumis, kus usklikest saavad Kristuse lunastavate sündmuste kaasaegsed. Nagu ütleb Püha Paulus: "Iga kord, kui te sööte seda leiba ja joote sellest karikast, kuulutate te Issanda surma, kuni Ta tuleb" (1 Korintlastele 11:26). Seega on missa kohtumine Kristusega endaga, kes teeb ennast reaalselt kohalolevaks, eriti Eucharistias, aga ka kogunenud kogukonnas, preestris, kes juhatab, ja kuulutatud Sõnas.


Lisaks tugevdab missal toimuv liturgia usklike vahelist osadust. Kristuse Ihu liikmetena ei osale nad missal üksikute isoleeritud indiviididena, vaid kogukonnana, keda ühendab usk. "Kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel" (Matteuse 18:20). Seega on missa kogukondlik tegu, mis väljendab Kiriku ühtsust ja tema kutsumust kummardada Jumalat ühe kehana.


Missal toimuv liturgia on taevaste kummardamiste peegeldus. Ilmutusraamatus kirjeldab Johannes taeva liturgiat, kus pühakud ja inglid kiidavad lakkamatult Jumalat: "Tapetud Tall on väärt vastu võtma väe, rikkuse, tarkuse, jõu, au, austuse ja kiituse" (Ilmutusraamat 5:12). Seega, osaledes missal, ühinevad usklikud Jumala igavese kummardamisega, eeldades taevase elu täielikkust.

Viited
  • CIC 1097

  • CIC 1070

  • CIC 1346

  • Compêndio do Catecismo da Igreja Católica 218.: https://www.vatican.va/archive/compendium_ccc/documents/archive_2005_compendium-ccc_po.html

  • Compêndio do Catecismo da Igreja Católica 219.: https://www.vatican.va/archive/compendium_ccc/documents/archive_2005_compendium-ccc_po.html

  • Luuka 22:19: Jeesus seadis sisse Eucharistia ja käskis seda korrata Tema mälestuseks, mis on missal Eucharistia liturgia alus.

  • 1 Korintlastele 11:26: Iga kord, kui sööme seda leiba ja joome sellest karikast, kuulutame Kristuse surma kuni Tema tulemiseni, kinnitades Eucharistia ohvrit.

  • Matteuse 18:20: Kristus lubab olla kohal seal, kus kaks või kolm on Tema nimel koos, näidates Tema kohalolekut liturgilises kogukonnas.

  • Heebrealastele 4:12: Jumala Sõna on elav ja tõhus, näidates Sõna liturgia jõudu, mis missal südameid muudab.

  • Ilmutusraamat 5:12: Inglid ja pühakud kiidavad tapetud Talle, peegeldades taeva liturgiat, mida missa maa peal ette näeb.

  • Apostlite teod 2:42: Esimesed kristlased püsisid leivamurdmises ja palvetes, näidates liturgilist praktikat alates Kiriku algusest.

  • Johannese 6:53-56: Jeesus õpetab, et kes sööb Tema liha ja joob Tema verd, sellel on igavene elu, tugevdades Eucharistia keskset kohta liturgias.

  • Koloslastele 3:16: Kristuse sõna peab rikkalikult meis elama, põhimõte, mida missa liturgia tugevdab Sõna ja Eucharistia kaudu.

  • Roomlastele 12:1: Me pakume oma kehad elava, püha ja Jumalale meelepärase ohvrina, mis on meie vaimne liturgia ja peegeldub missal.

Märkus allumise kohta Katoliku Kirikule
Vastused ja teave, mis on saadaval sellel saidil, on mõeldud katoliku usuga seotud kahtluste, küsimuste, teemade ja probleemide lahendamiseks. Neid vastuseid võivad anda nii meie meeskond kui ka teised kasutajad, kellel on volitus platvormile sisu lisada.

Kuigi tehakse kõik jõupingutused tagamaks teabe täpsus ja vastavus Katoliku Kiriku õpetustele, tunnistame, et teabe tõlgendamisel või esitamisel võivad tekkida vead. Kui leiate vastuse või sisu, mis on vastuolus Kiriku ametlike õpetustega, palume teid meid sellest lahkelt teavitada. Oleme pühendunud tuvastatud vigade kiirele ülevaatamisele ja parandamisele.

Mõistame, et truudus Kiriku õpetusele on ülioluline, ning seetõttu hindame kasutajate koostööd esitatud sisu terviklikkuse säilitamisel.

Täname teid mõistmise ja pühendumise eest katoliku usule.
Tooted ja Lahendused

Avastage teised tööriistad ja teenused.