1 Pienskums, Geneesis 17,12, oli Vana Liidu märk, rakendatud poistele elupäeva kaheksanda päeval. Ristimine, kui uus pienskums, nagu õpetatakse Kolossesees 2,11-12, asendab selle rituaali, võimaldades lastel siseneda Uude Liitu ja saada Jumala armu.
Katikusa Kiriku Katekism (CIC 1250) õpetab, et lapsed, kes on sündinud inimloomuse tõttu, mis on langetatud esialgse patu tõttu, peavad olema ristimisest vabastatud. Kuigi laste ristimine ei ole Pühakirjades otseselt mainitud, on lapsed kaasatud päästlikku plaani, kuna kõik vajavad puhastamist.
Matteuse 28,19 Jesus annab oma jüngritele käskluse: "Seetõttu minge ja tehke kõik rahvad minu jüngriteks, risti neid..." See käsklus ei jäta lapsi tähelepanuta. Kuigi see bibliline lõik ei viita otseselt laste ristimisele, võib aru saada, et kõik rahvad hõlmavad eriliselt lapsi kõigis vanusegruppides.
Teodossi 2,38-39, Pühas Peter ütleb, et Ristimise lubadus on "teile ja teie lastele". Kuigi ristimise kohta imetäitvate beebide kohta otsest viidet pole, näitab laste mainimine, et ristimise lubadus päästmise kaudu hõlmab lapsi, avades võimaluse nende ristimiseks.
Teodossi 16,15 ja 16,33, näeme Lidiiat ja vangnikku, kes on risti saanud "kogu oma perekonnaga". Perekonna ristimine, kuigi see ei maini otseselt lapsi, viitab, et ristimine kõigi vanusegruppide, sealhulgas nooremate, liikmete jaoks oli osa apostoollikust traditsioonist.
Teodossi 1 Korintlaste 1,16, Paavel mainib, et ta risti "kogu Stefana perekonna", tugevdades malli kogu perekonna ristimiseks. Kuigi Pühakirjad ei täpsusta laste kohalolu nendes sündmustes, viitab traditsioon sellele, et ka nad olid risti saanud, nagu nad olid pienskudud Vana Liidus.
Roomlastele 5,18-19 kinnitab, et esialgne patt mõjutab kõiki, sealhulgas nooruslikke. Kuigi laste ristimine ei ole selles tekstis otseselt kirjeldatud, viitab esialgse patu puhastamise vajadus, et ristimine on samuti vajalik lastele.
Teodossi Luke 18,15-16, Jeesus võtab vastu lapsed ja ütleb: "Laske lastel tulla minu juurde ja ärge takistage neid, sest Jumala Kuningriik kuulub sellistele nagu nad." Kuigi laste ristimine ei ole mainitud, näitab Jeesuse kutse, et lapsed väärivad armu saamist, õigustades ristimise praktikat.
Lõpuks, Teodossi Johannes 3,5, Jeesus õpetab, et "keegi ei saa astuda Jumala kuningriiki, kui ei sünni veest ja Vaimust". See kehtib kõigile, sealhulgas lastele, kes vajavad ka Ristimise armu, isegi kui tekst ei maini otseselt laste ristimist.
Sv. Kiriku Tattku Tunnistus:
Kiriku Tattku toetavad laste ristimise praktikat alates esimestest sajanditest. Origenes (ca. 185-254 pKr.) kinnitas, et laste ristimine oli traditsioon, mis sai apostoolidelt. Oma Homiliates Levitikuse kohta ütles ta, et Kirik risti lapsi, sest nad on juba sündimisest peale märgistatud esialgse patuga.
Sv. Irineus Liooni (ca. 130-202 pKr.), Adversus Haereses, kirjutab, et Jeesus "tuli, et päästa kõik inimesed, sealhulgas lapsed, noored ja täiskasvanud", tugevdades laste kaasamist päästmisplaani läbi ristimise.
Lisaks, Sv. Kipro Karthagens (ca. 210-258 pKr.) kaitses kirja kaudu laste ristimise praktikat isegi enne kaheksanda päeva, vastates küsimusele praktika kohta. Ta kinnitas, et ükski hing ei peaks olema ilma Jumala päästvast armust.
Need tunnistused näitavad, et isegi ilma otsese viideta Pühakirjadesse, oli laste ristimise praktika laialdaselt aktsepteeritud ja kaitstud kristlikus traditsioonis alates esimestest sajanditest, kui osa usule pärandatud apostoolidelt.
