1 Katoliiklased usuvad vaba tahet kui oma usu keskset põhimõtet. Nad näevad seda Jumala kingitusena, mis võimaldab igal inimesel teha teadlikke ja moraalseid valikuid, otsustades hea ja kurja vahel. See veendumus on sügavalt juurdunud Pühakirjas ja Kiriku õpetuses, mis kinnitab, et isegi pärast pärispattu ei kaotanud inimene täielikult oma võimet valida, kuigi see nõrgenes. Trento kirikukogu rõhutas, et vaba tahe jääb puutumatuks ja suudab teha koostööd Jumala armuga.
Inimvabadus on katoliikliku õpetuse järgi tihedalt seotud isiku väärikusega. Katoliku Kiriku Katekismus väidab, et inimteod on kiiduväärsed või hukka mõistetavad just seetõttu, et need tulenevad vabadusest. Galaatlastele 5:13 kutsub püha Paulus kristlasi üles kasutama oma vabadust mitte enda teenimiseks, vaid teistele teenimiseks, näidates, et tõeline vabadus on seotud armastuse ja vastutusega. Seega näevad katoliiklased vaba tahet kui võimet valida head, eriti püüdlemisel Jumala tahte järgimise poole.
Katoliiklik traditsioon rõhutab ka, et vaba tahe ei ole luba tegutseda suvaliselt, vaid vastutus. Kiriku õpetuse järgi on tõeline vabadus võime järgida Jumala moraaliseadust. "Gaudium et Spes" rõhutab, et "ainult vabaduses võib inimene pöörduda hea poole," kinnitades ideed, et inimene peab kasutama oma vabadust hea tegemiseks ja seeläbi peegeldama Jumala pilti.
