1 Need, kes on juba puhastatud ja elavad Jumala beatilise visiooni järgi taevas, on tuntud kui valitud ja pühakud. Need pühakud mitte ainult ei saa, vaid ka aitavad meid, palvetades meie eest Jumala ees. Nad paluvad Issandalt meie nimel, nagu ustavad sõbrad, kes teevad palveid nende jaoks, keda nad armastavad. Seetõttu palvetavad katoliiklased pühakute poole, tunnistades, et nad, kes on juba Jumalale lähedal, võivad meie vajaduste eest palvetada.
Vastavalt Katoliku Kiriku Katekismusele, punktis 2683, kirjeldatakse pühakute eestpalvet kui kõrgeimat teenistust, mida nad pakuvad Jumala plaanile. Pühakute eestpalve palumine on seega usalduse ja usu akt. Katoliiklased palvetavad pühakute poole kindluses, et need taevased sõbrad võivad pakkuda oma palveid Jumalale meie nimel, tuues õnnistusi ja armu meie ellu ja kogu maailmale.
Pühakute poole palvetamise praktika on sügavalt juurdunud Pühakirjas. Vana Testamendi 2. Makabide raamatus (15, 11-16) on juttu Onijast, juba surnud preestrist, kes palvetas kogu juudi rahva eest. See näitab, et õiged, isegi pärast surma, jätkavad palvetamist nende eest, kes maa peal jäävad. Uues Testamendis, Ilmutusraamatus 8, 3-4, on pühakute palved kujutatud Jumala trooni ees nagu viiruk, sümboliseerides pühakute pidevat eestpalvet usklike eest.
Nii on pühakute eestpalve praktika traditsioon, millel on toetus nii Pühakirjas kui ka Kiriku õpetuses. Kui katoliiklased palvetavad pühakute poole, ei asenda nad Jumalat, vaid tunnistavad pühakute osadust ja nende eestpalve võimsust Jumala ees. Selle osaduse kaudu jätkavad need, kes on taevas ja Jumalaga täielikus ühtsuses, oma abi andmist maa peal palverännakul olevale Kirikule, olles Kristuse müstilise keha osa.
