1 Katoļi teevad ristimärke usutunde väljendamiseks, mis sümboliseerib usku Püha Kolminaisuusesse — Isa, Poeg ja Püha Vaim — ning samuti kui meeldetuletus Jeesuse poolt tema surma ja ülestõusmise kaudu toimuva lunastuse kohta. Kuigi see žest ei ilmu otseselt Piiblis, on sellel sügav alus Pühakirjades ja kristlikus traditsioonis, eriti esimestel kiriku isa õpetustes.
Žesti taga olev tähendus
Ristimärkide tegemisega väljendab katoļ usku religiooni kesksetesse müstikasse, nagu Kolminaisus ja Kristuse lunastav töö ristil. Katoliku Kiriku Katekismus õpetab, et ristimärkide joonistamine, olgu see siis palvete alguses või päeva olulistes hetkedes, on viis meenutada, et kuulume Jumalale. Rist on lõpuks Jumala suurim sümbol inimkonna armastusele, meenutades meid Kristuse ohvri ja tema võidu üle pattuse ja surma.
Pühakirjade alus
Kuigi ristimärke ei kirjeldata otseselt Pühakirjades, on selle aluseks olemas mitmetes lõikudes. Näiteks käskis Jeesus oma jüngritele "kristima Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel", mis on täpselt see, mida usklikud kuulutavad ristimärke tehes. Näeme ka Piiblis viiteid märgile, mis märgib Jumala teenijaid, nagu Ilmutuses, kus need, kes kuuluvad Issandale, identifitseeritakse märgiga nende otsasel. Katoļikel on ristimärk nähtav viis selle Jumalale kuuluvuse kinnitamiseks.
Esimeste kristlaste traditsioon
Kirgusajastu algusest lähtudes oli ristimärk kristlaste seas tavaline žest. Tertulian, üks kiriku isadest, rääkis juba tava kohta ristimärke otsa joonistada igapäevastes hetkedes, näidates, et selle žesti tegemise traditsioon kui pühendumuse ja kaitse vorm oli juba laialdaselt levinud.
Kaitse ja usutunde tegevus
Katoļid teevad tavaliselt ristimärke enne palveid, päeva alguses, enne sööke ja vajaduse hetkedel, palvetades Jumala kaitse eest ja meenutades Tema pidevat kohalolu. Seega on ristimärk rohkem kui lihtsalt lihtne žest; see on usutunde tegevus, mis ühendab usklikku jumalikku kaitset ja Kristuse lunastuse müstikaga.
